Tuntumad ja enimlevinumad düsplaasia vormid on: puusa- ja küünarliigese düsplaasia. (Puusaliigese düsplaasia astmed: A, B, C, D ja E, millest A ja B loetakse terveteks ning C, D ja E haigeteks. Küünarliigese düsplaasia astmed: 0,1,2 ja 3, millest 0 loetakse terveks, 1 kergeks düsplaasiaks ning 2-3 haigeteks).
Peale nende on veel õla-, põlve- ja kannaliigese düsplaasia.

Düsplaasia on pärilik ja geenidega edasi kanduv haigus. Leidub arvamusi, et düsplaasia on tingitud koera valesti toitmisest ja liikumisest. Keskkonnategurid mõjutavad haiguse esinemistugevust, mitte pärilikkust. Õige toitmine ja kehaline koormus võivad vaid aeglustada haiguse arengut haigetel loomadel.

Just oma pärilikkuse tõttu on aretustegevusel düsplaasia puhul väga tähtis roll. Seetõttu peaks ka iga koera omanik ja tulevase kutsika omanik, hoolimata sellest kas ta plaanib oma koera aretada või mitte, teadma düsplaasia põhitõdesid.

Väga paljudele tõugudele on liigesedüsplaasia uuringud aretuse jaoks kohustuslikud. Üheks nendest on ka berni alpi karjakoer. Düsplaasiauuringuid võib teha kõikides loomakliinikutes, kes seda teenust pakuvad, kuid hinnata võib neid pilte üksnes Eesti Kennelliidu poolt kinnitatud arst. Seega ärge imestage, kui ametlik kinnitus Kennelliidust võib erineda teie arsti poolt öeldust. Düsplaasiauuringud tehakse koertele soovitatavalt 1,5-2 aasta vanuselt. Selleks ajaks on koer juba välja arenenud ja liigeseid ei ole veel mõjutanud vanadusest tulenev liigeste artroos, ning nii saab kõige õigema tulemuse. Liigesedüsplaasia uurimiseks tehakse kliinikus koerale üldnarkoos, fikseeritakse jalad "sirgeksvenitatud" asendisse ning tehakse röntgenülesvõtted. Esmase hinnangu saate teada kohe kliinikus pärast röntgeni tegemist. Protseduuri hind on eri kliinikutes erinev, kuid keskmiselt tuleb arvestada ~2000 kroonise väljaminekuga (2008. aasta seis; sisaldab EKL-le makstavat käsitlustasu, mis on 200 kr EKL liikmele ja 400 kr mitteliikmele). Sõltuvalt kaalust võib isaste uuring olla pisut kallim kui emastel.

Ei saa kunagi olla kindel, et koeral on düsplaasia, isegi kui ta lonkab jalga, enne kui on tehtud röntgenuuringud. Samas ei saa ka kunagi kindel olla, et koer, kellel ei ole lonkamist ega muid märke, on düsplaasiavaba, enne kui uuringud on tehtud. Välisel vaatlusel, liikumise jälgimisel ega kompamisel ei saa liigesedüsplaasiat kindlaks teha. 

Enne kutsika võtmist tuleks kindlasi uurida kutsika vanemate düsplaasiauuringute tulemusi. Paha ei oleks ka küsida eelnevate pesakondade kutsikate tervise kohta, kuna ka terved vanemad võivad anda haigeid järglasi. Kui eelnevaid pesakondi pole, tasub vaadata kutsika ema-isa pesakonnakaaslaste ja nende vanemate pesakonnakaaslaste uuringute tulemusi. Edasiseks sammuks on koera õige toitmine ja treenimine. Kõige ohtlikum on koera paksuks toitmine ja samal ajal ülekoormus. Kutsikas peab saama liikuda, kuid teda ei tohi sundida või õhutada liigselt pingutama. Ei ole õige arvamus, et kutsikas peab saama süüa nii palju kui ta tahab, muidu on ta täiskasvanuna pidevalt näljane. Aretusega on jõutud nii kaugele, et ka toitmist peame me rangelt jälgima ja seda eriti kutsikaeas.

Enne liigeseröntgeni tegemist on keelatud igasugune veosport ning jalgratta kõrval jooksmine. Nende spordialade harrastamiseks peab kindlasti veenduma, et liigesed oleksid terved (HD A või B, ED 0).

DÜSPLAASIA MEDITSIINILINE JA ALTERNATIIVNE RAVI

Konservatiivse ravi põhieesmärk on valu ja põletiku vähendamine ravimitega ja liikumise ning toitmise kontrollimisega. Põhiliselt kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid, so aspiriinilaadsed ravimid nagu Rimadyl, Movalis jne. Kuigi nad on süütud ja suuri kõrvalnähte pole nende puhul täheldatud, on tegemist ikkagi ravimiga. On veel olemas süste nagu Cartrophen ja Hylartil. Need parandavad liigesevedeliku keskkonda. Cartropheni kuur koosneb neljast lihasesse tehtavast süstist. Hylartili süstitakse otse liigesesse ja seda tehakse 2 korda 2 nädalase vahega. Uue kuuri võib teha 6 kuu pärast. Nende ülesandeks on parandada haige liigese keskkonda muutes liigese vedeliku koosseisu selliseks nagu see on terves liigeses. Seoses haigusega ja muutustega liigeses üritab keha ennast ise parandada saates liigesesse vedelikku. Haigus aga muudab liigesevedeliku koosseisu ja see teeb asja veelgi hullemaks.

Ükski neist rohtudest pole imeravim. Osal koertest võib longe kaduda täielikult või osaliselt juba esimese või teise süsti järel. Osa paraneb ainult vähe märgatavalt ning võib-olla alles pärast mitmendat ravikuuri. Ning ühe osa olukord ei paranegi, hoolimata kõigest.

Viimasel ajal võib ajakirjades ja internetis kohata üha sagedamini liigeste tervishoiule suunatud ainete reklaame. Tegemist on toidulisandiga mille põhikomponentideks on: glucosamin ja chondroitin. Häid tulemusi annab kehakaalu vähendamine, sageli on koertel nn kriitiline kaalupiir, millest allpool probleem laheneb iseenesest. Kasuks tulevad spetsiaalsed venitusharjutused ja tugevalt soovituslik on ujumine (15-20 minutit 2-5 korda nädalas) kuna see arendab lihaseid, parandab liigeste liikuvust ja samas ei koorma neid.

Alternatiivse võimalusena tuleb kindlasti arvesse massaaz ja akupuntuur. Düsplaasia rikub koera tasakaalu ja valu ning ebamugavus tekitab lihaspingeid. Pinges lihased omakorda häirivad koera liikumist ja on ebameeldivad. Massaaz aitab lihaseid lõdvestada, viib neist välja mürkained ja piimhapped ning vabastab pinged. Selle tagajärjel paraneb koera tasakaal, ebamugavus väheneb ja koera liikumine paraneb. Kuna teatud massaazivõtetes peab lihas kaasa töötama, on massaaz heaks alternatiiviks vähe liikuvatele koertele.