Dr Stefano Romagnoli ettekanne Berni alpi karjakoerte 7. rahvusvahelisel tervisesümpoosiumil Itaalias

refereerinud Riina Jürgens

 Benign prostatic hyperplasia in the dog / Healoomuline eesnäärme suurenemine koertel 

Healoomuline eesnäärme suurenemine (ingl k Benign Prostatic Hyperplasia ehk BPH) on koertel kõige sagedamini diagnoositud eesnäärmehaigus. Seda esineb rohkem kui pooltel üle 5 aastastest isaskoertest. Tõupõhine esinemissagedus ei ole kinnitatud, kuid keskmisest rohkem esineb seda seisundit berni alpi karjakoertel, šoti terjeritel, saksa hagijatel ning flaami karjakoertel, lisaks ka mitmel teisel suurekasvulisel tõul.

BPH-d iseloomustab prostata epiteelrakkude arvu (hüperplaasia) või suuruse (hüpertroofia) kasv.  Ehkki selle haiguse esinemissagedus on kõrge, teatakse haiguse etioloogiast seni veel üsna vähe. Arvatakse, et olulist rolli selle probleemi patogeneesis mängib dihüdrotestosteroon ning muutus androgeenide ja östrogeenide omavahelises suhtes. Seda on ka katsete varal tõestatud.

Praegusel ajal ei ole tehtud arvestatavaid pärilikkuseuuringuid. On vaid teada, et BPH põhjuseks on androgeenid (meessuguhormoonid). Uuringutes on ilmnenud, et suuremate munanditega koertel on suurem risk eesnäärme healoomuliseks suurenemiseks (testosterooni toodetakse rohkem). Küll aga on tehtud BPH esinemissageduse uuringuid ning need on näidanud, et probleem esineb kuni 40%-l alla 4 aastastest koertest ning isegi üle 80%-l üle 8 aastastest isaskoertest.  

BHP on sageli subkliiniline seisund, ilma eriliste sümptomiteta. Sageli avastatakse haigus juhuslikult androloogilise läbivaatuse käigus või leitakse koertel, kellel on ilmnenud mittespetsiifilisi soolestiku (roojamisraskused, lindikujuliselt „lapik“ väljaheide vms) või kuseteede (veri uriinis, urineerimisraskused, punased täpid lumel vms) probleeme. Lisaks eelmainitud ilmingutele võib esineda veel valu alakõhus, urineerimisega mitteseotud vereeritust kusitist (võib esineda ka kollakat mädajas-limast eritist), verd võib leiduda seemnevedelikus jne. Kõiki neid probleeme põhjustab suurenenud eesnäärme surve ümbritsevatele piirkondadele ja/või BHP-ga mõnikord kaasnev prostatiit.

Kui tekib kahtlus, et eesnääre võib olla suurenenud, teeb vet. arst vastavad uuringud – kombib eesnääret läbi päraku ja pärasoole või kasutab ultraheliuuringut. Soovituslik on üle 4 aastastele isastele teha igal aastal eesnäärme profülaktiline ultraheliuuring, et saada muutusprotsessidele jälile juba algstaadiumis ning osata koeral edaspidi tähelepanelikumalt silma peal hoida. 

Koeri, kellel ei tundu olevat mingeid sümptome, ei ole otseselt tarvis ravida. Piisab sellest, kui olla seisundist teadlik ja osata koera hoolikalt jälgida, et aegsasti märgata tulevikus tekkida võivaid kliinilisi sümptomeid või bakteriaalset superinfektsiooni.  

BHP ei avalda otseselt mõju koera viljakusele, kuid vaagnapiirkonna valu, veri spermas ning eesnäärme suurenemisega sageli kaasnev bakteriaalne põletik ehk prostatiit võivad pärssida koera paaritamisvõimet ning halvendada sperma kvaliteeti. 

BHP ravi osas ei ole seni veel ühest standardiseeritud lähenemist. Selles valdkonnas on vajalikud täiendavad teadusuuringud. 

Enamasti on sellele probleemile kaks ravivõimalust – kirurgiline (koera kastreerimine) või medikamentoosne (keemiline kastreerimine). Nende kahe vahel valimine ei ole alati lihtne otsus. 

Tavaliselt pakutakse lahenduseks koera kirurgilist kastreerimist. Kui lõpeb testosterooni tootmine, taandub reeglina ka eesnääre normaalsuurusesse või isegi väiksemaks ning saavutatud efekt on jääv. Samas ei saa seda meetodit soovitada koertele, kes soovivad käia näitustel või keda kasutatakse aretuses; samuti on operatsioon vastu näidustatud koertele, kelle tervis ei luba kasutada narkoosi. Kastreerimise vastu räägib ka asjaolu, et kastreeritud koertel suureneb 8% tõenäosus haigestuda prostata adenokartsinoomi (halvaloomuline vähkkasvaja). 

Medikamentoosseks raviks on tänapäeval juba küllaltki palju erinevaid võimalusi. Kasutatakse nii inimeste raviks loodud preparaate kui ka spetsiaalselt veterinaarseks kasutuseks loodud ravimeid. Ravimitest võiks nimetada näit. Estropill (on küll emastele mõeldud ravim, kuid vähendab isaste koerte fertiilsust), Androcus Depot (meeste prostataravim), Eulexin (flutamiid), Finastid, Finasteride (mittesteroidne antiandrogeen, mis pärsib ensüümi, mis katalüseerib testosterooni muundumist dihüdrotestosterooniks. See ravim ei mõjuta/vähenda sperma viljastamisvõimet!), Deslorelin, Superlorin (mittesteroidne; peatab seemnerakkude tekke, muid kõrvalmõjusid üldiselt pole; fertiilsus taastub pärast ravi lõppu 2-6 kuu jooksul).

Kaasaegseid ravimeid manustatakse nii suukaudselt, süstena kui ka nahaaluste pikatoimeliste kapslitena. Nende tulemusel tekib koera organismis sama efekt, mis kirurgilisel kastreerimiselgi – toimub testosteroonitaseme alanemine ning eesnäärme suuruse kiire vähenemine. Medikamentoosne ravikuur on erinevate ravimite puhul erineva reþiimi ja pikkusega, kuid tavaliselt ei ole saavutatud efekt püsiv – ravikuuri tuleb korrata loomaarsti poolt määratud ajavahemike tagant regulaarselt koera elu lõpuni. Miks? Kuna munandid toodavad jätkuvalt testosterooni, tuleb suurenenud eesnäärme probleem enamasti varem või hiljem jälle esile. 

Mõnikord tuleb toetava ravina kasutada ka antibiootikume, juhul kui on tegemist eesnäärme põletikuga ehk prostatiidiga. Antibiootikumiravi vajaduse hindamiseks tuleb teha vere- ja bakterioloogiline paneeluuring ning leidude põhjal määrata sobiv antibiootikum põletiku raviks. (Antibiootikum ei ravi põletiku algpõhjust ehk eesnäärme suurenemist.) 

Vahel esineb isaskoertel eesnäärme ligiduses ka eesnäärmeväliseid tsüste – sellisel juhul ei ole tegemist eesnäärmeprobleemiga ning aitab ainult kirurgiline sekkumine (operatsioon; alkoholisüst; süstlanõela abil tsüsti tühjendamine vedelikust vms).    

 

Dr Stefano Romagnoli on õppinud ja õpetanud erinevates Itaalia ja USA ülikoolides. Hetkel töötab Padova Ülikooli veterinaarmeditsiini teaduskonnas veterinaarobsteetrika professorina ning on EBVS (European Board of Veterinary Specialisation) president.

Kontakt: stefano.romagnoli @ unipd.it