Üksikasjad

Viimati uuendatud: Laupäev, 27 Aprill 2013 13:19

Ärge kunagi unustage berni alpi karjakoera juuri – bern oli algselt võimas, toekas töökoer, kelle ülesanneteks oli Šveitsi mägistes piirkondades väikeste koormate vedamine ja karjase abistamine.

Kuidas valida kutsikat?

Berni välisilme jälgimisel tuleb alati meeles pidada tema algupärast põhiülesannet olla karja- ja veokoer. Kõik kutsikad on väga ilusad ja armsad, kuid pelgalt kutsikat vaadeldes ei ole võimalik ennustada, milliseks ta kasvab.

Selleks, et saada ettekujutus, milline võiks koer olla täiskasvanuna, tutvuge koera vanematega. Kui soovite lihtsalt kodukoera ja peresõpra, siis asetage põhirõhk koera vanemate iseloomu ja tervise uurimisele. Kui aga soovite koera, kellega lisaks mõnusatele hetkedele pere seltsis tahaksite käia näitustel ja kasutada teda aretuses, siis pidage silmas, et vanemate tausta uurimine on eriti oluline. Kerged, kõrgejalgsed, hapra luustikuga bernid ei anna hea ja õige välimikuga järglasi. Kui võimalik, tutvuge kutsika vanemate eelmiste pesakondadega ja näitusetulemustega.

Berni karjakoera temperament ja käitumine

* vajab palju inimese lähedust ja ühiseid ajaveetmisi; peab olema pere täieõiguslik liige; teda tuleb ka majja sisse lubada, mitte ainult aias/aedikus pidada

* heasüdamlik, rahulik, kiindunud ja omanikele truu; piisavalt energiline, kuid vajadusel kannatlik ja rahulik

* sobib hästi lastega ja teiste loomadega

* intelligentne ja kiire õppija, kuid vajab pidevat koolitamist

* harva haugub põhjuseta

* hea valvekoer, kuid mitte kaitsekoer

* võõraste suhtes reserveeritud, kuid mitte häbelik ega arg, kui on noorena saanud piisavalt sotsialiseerimist (arg või agressiivne bern on ühest küljest aretuspraak, mida teisest küljest võib võimendada ka ebapiisav sotsialiseerimine)

* mõõdukas aktiivsuse tase; hea jalutuskaaslane, kuid tal puudub kergekondilisemate tõugude vastupidavus ja võhm

Kulutused

* Kutsika ostuhind on riigiti ja pesakonniti erinev. Eestis on kutsika keskmine hind alates 1000 EUR, Soomes 1200-1500EUR, Rootsis alates 1200 EUR, Norras alates 1500 EUR, Ida- ja Kesk-Euroopas, Saksamaal, Madalmaades alates 800 EUR. Hinna ülempiir erinevates Euroopa riikides võib ulatuda 2200 euroni. Välismaalt kutsikat ostes lisanduvad transpordikulud ning on kasvatajaid, kes küsivad ekstra tasu kiibi, europassi ja/või eksport-pedigree eest. Seetõttu olge kutsika hinnapäringus täpsed ja uurige, mis hinna sisse kuulub.
Kui keegi müüb kutsikat keskmisest hinnast märksa odavamalt, siis uurige, miks. Välismaalt ostes veenduge, kas koeral on FCI tõupaberid. Leidub mõningaid alternatiivorganisatsioone (näiteks Lätis UCI), mille tõupaberitega ei ole Eestis midagi teha, kuna FCI (ega selle liikmesorganisatsioon Eesti Kennelliit) neid ei tunnista, st koeraga ei saa käia FCI egiidi all korraldavatel näitustel (kõik näitused Eestis) ega kasutada teda Eestis aretuses.

* Pesakonnas võib olla mõni kutsikas, kes on teistest erineva hinnaga, olenevalt sellest, millist potentsiaali kasvataja temas näeb, kui hästi vastab kutsikas värvimärgistuse poolest tõustandardile ning kas kutsikal on nähtavaid anatoomilisi puudusi (konkssaba, sirge esi- või tagaosa, valehambumus vms). On defekte, millel on vaid visuaalne efekt ning on defekte, mis võivad mõjutada koera elukvaliteeti (näit. liiga sirge nurga puhul ei ole koeral võimalik sirutada korralikult esi- ja tagajäsemeid, st võtta piisavalt pikka sammu). Paluge kasvatajalt nende kohta selgitust.

* Soovitatav on koer kindlustada. Näiteks kindlustussumma 1000 eurot tähendab keskmiselt 100-eurost kindlustusmakset aasta kohta. Hüvitatakse erakorralise veterinaarabi kulud ja koera surm või kadumine. Kindlustustingimused on eri seltsides erinevad. Tavaliselt saab kindlustusmakset tasuda ka igakuiselt väikeste osamaksetena. Koera saab tavaliselt kindlustada kuni 8 eluaastani.

* Enne koera majjatulekut tuleb investeerida kuuti ja/või varjualusesse ning kindlustada aed sisse- ja väljatungimiste vastu (üle kontrollida olemasolev tara või võrk ning vajadusel parandada või teha uus). Kuutide ostuhinnad algavad 250 eurost, spetsiaalaedikute ostuhinnad 700 eurost. (On selge, et hea meistrimees pere või sõprade ringis võib aidata suuri summasid kokku hoida. Kuutide ja aedikute jooniseid leiab Internetist.)

* Tuleb varuda koera hügieenitarbed – kamm, hari, kraas, küünetangid, käärid karva tasandamiseks, puugitangid, koerašampoon jne. Esmaste hügieenitarvete miinimumväljaminek on vähemalt 50 eurot. Samuti võib tarvis minna silmade, kõrvade ning genitaalide puhastamiseks mõeldud vedelikke ning emase koera jooksuaja lõhnade peletamise spray'd – hinnad alates 7 eurost pudeli kohta.

* Esimesel visiidil loomaarsti juurde (kaalumine ussirohu jaoks, vms) paluge arstilt, et ta kannaks teie koera andmed kiibi- või tätoveeringunumbri järgi üle-Eestilisse lemmikloomaregistrisse. Selleks tuleb täita koha peal avaldus (looma pass kaasa). Samuti saab Lemmikloomaregistrit ise täiendada eesti.ee portaali kaudu ID-kaardiga sisse logides. Kui koer juhtub ära kaduma, leitakse ID-märgistuse ning lemmikloomaregistri andmete abil omanik kiiremini üles.

* Tuleb soetada sobivad kaela- ja jalutusrihmad (kokku ~20-50 eurot) ning arvestada, et need ei kesta igavesti, vaid tuleb vastavalt koera kasvamisele ja varustuse kulumisele välja vahetada. Kui soovitakse minna näitusele, tuleb osta eraldi "näituserihm" (alates 12 eurost) ning peenike nahkkaelarihm (ca 10 eurot) või hea näitusekett (30-50 eurot).

* Toidule ja maiustustele arvestada minimaalselt 30 eurot, kuid tavaliselt ~60 eurot kuus.

* Kord aastas tuleb koera vaktsineerida, 2-4 korda aastas anda ussirohtu ning vajadusel teha puugi/kirbutõrjet. Nende rutiinsete veterinaartoimingute kulud aastas on minimaalselt 30 eurot.

* Kui ilmnevad spetsiifilisemad tervisehäired, võib kliinikuarve olla 100-1000 eurot. (Siin kulub marjaks ära kindlustus.)

* Ühekordne väljaminek liigesedüsplaasia hindamiseks üle üheaastasele koerale - alates 120 eurost. Profülaktilised silmauuringud (uurimine on vabatahtlik) ~50 eurot. Kui düsplaasiauuringuid teostatakse üks kord koera elu jooksul, siis silmauuringuid tuleks teostada iga 1-2 aasta järel, vastavalt arsti soovitustele. Enamik silmahaigusi lööb välja eelkõige vanemas eas.

* Koolitus- ja sotsialiseerimistunnid 20-60 eurot kuus.

* Näitusel käimise soovi korral arvestada näituse registreerimistasuga 30-80 eurot näituse kohta; lisaks transpordikulu ja koera ettevalmistamine (koolitus, karvahooldus).

Tervis

* Tavapärane eluiga 6-9 aastat.

* Vähkkasvajad on tõsine probleem ning sagedasim varajase surma põhjustaja.

 * Liigeseprobleemid on kahjuks küllaltki levinud. Seetõttu on väga oluline uurida kõiki koeri (pärast aastaseks saamist, soovituslikult alates 1,5 eluaastast; pöörduge selleks oma kasvataja või veterinaari poole, kes annab soovituse, millises kliinikus neid uuringuid teha saab) ning tulemused Eesti Kennelliidus kinnitada. Kui koeral peaks ilmnema liigeseprobleeme ning keegi teile seepeale „heatahtlikult“ ütleb, et teil ei ole mõtet oma koera HD/ED tulemusi EKLis kinnitada, sest aretusse teie koer nagunii ei lähe – ja milleks teile ülearused kulutused – siis suhtuge sellisesse juttu äärmiselt kriitiliselt. Selle taga ei ole mitte soovitaja „siiras“ mure teie rahakoti ja „üleliigsete kulutuste“ pärast, vaid soov, et koera terviseprobleemid ei saaks avalikuks. Kui sellise soovituse andja on seotud teie koera vanematega või kasvatajaga, olge topelt ettevaatlikud tema sõnade puhta kullana võtmisel. 

* Probleemiks hakkab tõusma pärilik silmahaigus PRA, mis toob kaasa pimedaksjäämise.

* On teada tõsiseid autoimmuunsusega seonduvaid probleeme ning neeruprobleeme, samuti allergiaid.

* Sageli esineb bernidel märg nahapõletik ehk hot-spot.

* Suuremal ja raskemal koeral võib esineda põlve ristatissideme rebenemist (vajab operatsiooni).

* Bernide valutaluvus on äärmiselt kõrge ja väiksemaid hädasid ei näita koer lihtsalt välja. Seetõttu on vajalik oma koera pidevalt tähelepaneliku pilguga jälgida (kontrollida liikumist, nahka, kõrvu, silmi, hambaid), kuna kui bern hakkab juba valu selgelt välja näitama, on probleem tavaliselt üsna kaugelearenenud või äge.

* Berner-Garde andmebaas on heaks allikaks välismaa (eriti Põhja-Ameerika) koerte terviseandmete kohta; Eesti tasandil peaksime kõik andma oma panuse, et meie tõuühingu kodulehel olev koerte kataloog saaks võimalikult aus ja põhjalik. Iga koera (eriti probleemidega koera) terviseuuringud aitavad hinnata tema vanemate väärtust aretuskoertena. Kahjuks on inimesi, kes soovi(ta)vad oma koerte ja nende järglaste terviseprobleeme vaka all hoida. 

Kui teete oma koerale ettenähtud terviseuuringud ning annate kasvatajale ja/või tõuühingule teada koera surmast ja surma põhjustest, siis astute väikese sammu selles suunas, et asjad paraneksid, sest põhjalik tervisealane teave aitab teha paremaid aretusotsuseid.

Mitmesugust

* Loe enne kutsikavõttu läbi berni alpi karjakoera tõustandard – arvesta, et bern on suur koer ja tal on suure koera vajadused.

* Koer ajab tugevalt karva üks või kaks korda aastas; mõni koer aastaringselt.

* Karv on looduslikult mustust hülgav. Vajalik on regulaarne harjamine (vähemalt kord nädalas tihedama karvaga koerte puhul ning vähemalt kord kuus hõredama ja lühema karvaga koerte puhul). Pesta vastavalt vajadusele ja ainult spetsiaalsete koertele mõeldud šampoonidega. Pärast pesu jälgida, et koer korralikult ära kuivaks (niiskel nahal suureneb hotspoti oht), vajadusel kasutada fööni.

* Teismelise ja täiskasvanud koera kõrvade ümbert on vajalik karva lühemaks trimmida (kõrvatagustesse tekib väga kergelt vildistunud pusa).

* Mõni üksik bern võib ilastada (nö toored mokad).

* Bern ei ole loomu poolest asjade tooja (retriivija) ja viskamise-äratoomise mängudeks tuleb teda enamasti välja õpetada.

* Ei ole jahikoer, kuid mõni võib taga ajada oravaid, kasse vms.

* Ei ole loomult vesikoer, kuid mõni naudib ujumist väga.

* Allub hästi „Koerakuulaja“ kasvatusmeetodile (Jan Fennell, Amichien Bonding) ning liidrirollist vabastatuna on äärmiselt päikeselise ja rahuliku iseloomuga koer. 

* Suurimaks karistuseks on oma perekonnast eraldamine - mitte majja lubamine, kui koer soovib oma inimeste lähedal olla. Bern ARMASTAB inimesi ja inimeste seltskonda kogu oma suure koerasüdamega. Ärge jätke teda nädalateks aianurka igavlema ja virelema. Suhelge temaga, pakkuge meelelahutust, käige matkamas, võtke teda kaasa kohtadesse, kus koerad on lubatud.

Koostanud Riina Jürgens