Mida silmas pidada kutsika võtmisel?

1.       Kõik kutsikad läbivad “ohtliku ea” ajajärgu. Koer ei hakka korralikult käituma ilma korraliku treeninguta. Kui teil pole soovi või võimalust aidata kutsikat läbi tema ohtliku eluea, võiksite kaaluda täiskasvanud koera võtmist. Nende kohta saate infot klubist. Koeraomanikel on mõnikord vanemaid kutsikaid või täiskasvanud koeri, keda nad soovivad anda mõõduka tasu eest heasse kodusse.

2.       Peaaegu kõik bernid armastavad lapsi ja on neile suurepärasteks kaaslasteks. Siiski tuleks väiksemate laste puhul pidevalt jälgida, et ei laps ega kutsikas ei muutuks üksteisele ohtlikuks. Lapsi tuleb õpetada, kuidas kutsikaga mängida ja käituda. Ükski koer ei talu pidevat kiusamist ja seda ei tohiks temalt ka oodata.

3.       KÕIK pereliikmed peavad koera soovima ja olema valmis abistama koera hooldamisel ja treenimisel. (Eriti pereema, sest tavaliselt langeb kutsika eest hoolitsemisel põhikoormus just temale)

4.       Ja viimaks, kui te ei soovi või pole teil võimalik kulutada raha ja aega, et anda oma koerale parimat hoolitsust, ei tohiks te endale koera muretseda.

Kui alpi karjakoerale on pühendatud korralikult tähelepanu, hoolitsust ja treeninguaega, on nad väga usaldusväärsed ja vastupidavad majakoerad. Neil on mõõdukas koeralõhn ja nende ainus puudus on, et nad ajavad karva. Igapäevane kammimine aitab seda probleemi lahendada ja on ühtlasi ka heaks võimaluseks kontrollida koera üldseisundit ja koos temaga aega veeta.

Bernid arenevad hästi, kui neile piisavalt tähelepanu pöörata, nad on suurepärased isiksused ja armastavad olla oma perega. Neil on väga vähene kaitseinstinkt. Nad armastavad inimesi selleks liiga palju, et nende vastu agressiivseks muutuda.

Enne kutsika ostmist tuleks hankida võimalikult  palju infot bernide ja koerte kohta üldse. Tuleks vestelda erinevate kasvatajatega. Tuleks külastada ka koertenäitusi, eriti kui on plaanis võtta omale näitusekoer. Mida paremini informeeritud ollakse, seda paremad šansid on saada terve ja heade välimikueeldustega koera omanikuks. Kunagi ei tohi kutsika ostmisega kiirustada ega otsustada hetkeemotsiooni ajel. Koer jääb peresse paljudeks pikkadeks aastateks, sellepärast tasub kulutada aega ja raha, et saada kutsikas, kellega koos õnnelikult elada.

Enamik kasvatajaid kontrollivad ka kutsikate temperamenti ja oskavad soovitada, milline kutsikas millisele inimesele kõige paremini sobib. Perekonnad, kus on väikesed lapsed, või eakamad inimesed vajavad rahulikumat kutsikat kui väga aktiivne inimene. Hüperaktiivseid kutsikaid on tavaliselt raske treenida, kuid bernide seas esineb neid ka küllaltki vähe.

“Põrandaalused kasvatajad”  enamasti ei hoolda kutsikaid korralikult ja enamasti ei teagi,  kuidas seda teha. Nad ei vaktsineeri kutsikaid nii kuidas vaja. Puhtust ja kvaliteetset toitu ei pruugi nad väga oluliseks pidada. Sellistele inimestele on tähtis ainult kutsika müügist saadav tulu ja nad ei hooli teie või kutsikate rahulolust. Selliste inimeste käest ei tohiks kutsikaid osta.

Kui võimalik, tutvuge kutsika vanemate ja lähemate sugulastega, et olla kindel, et nad on oma tõu väärikad esindajad ja pole arad ega agressiivsed. Argust ja agressiivsust on küll võimalik vähendada sotsialiseerimise kaudu, kuid teatud liinides on see tugevasti päritavalt sees. Teie enda elu on lihtsam, kui võtate rahulike, kindlameelsete ja sõbralike vanemate kutsika.

Inimene, kellelt kutsikas ostetakse, peaks oskama vastata praktiliselt kõigile küsimustele. Kasvataja peab suutma anda teile vähemalt nelja põlvkonna sugupuu. Ta peaks lubama ostja soovi korral viia kutsikas täiendavale vet. kontrollile enne lõplikku otsustamist.

Kutsikas peab olema vähemalt 7 nädala vanune ja saanud korralikult ussikuurid. Vaadake kutsikat selle pilguga, kas ta on puhas (kirbud, kärnad nahal), kas ta paistab hästi toidetud, kas ta on heatujuline ja lõbus. Jälgige kutsika reaktsiooni erinevatele helidele ja tegevustele, näiteks plaksutamine, sülle võtmine, selili keeramine jne. Ta peab olema saanud ka palju hoolitsust ja seltskonda. Kutsikatel, kellel on olnud vähe kontakte inimestega, on täiskasvanuna suurema tõenäosusega ebakindel iseloom. Kutsikas peab olema sõbralik ja avatud, mitte arg. Arg koer ei muutu tavaliselt kunagi märkimisväärsemalt stabiilsemaks ja julgemaks ning temast ei pruugi saada head lemmikut.

Terve kutsikas on ergas, aktiivne ja mänguhimuline. Kutsika silmades ja ninas ei tohi olla silmatorkavat eritist ja silmad peavad olema selged. Igemed peavad olema roosad ja terve väljanägemisega ning kõrvad seest puhtad. Parasiite ei tohi olla ja karvastik peab olema läikiv ja puhas. Koer peab liikuma vabalt, ilma mingi märgita lonkamisest. Kutsika päraku ümber ei tohi olla ärritust ega punetust.

Kui soovitakse näitusekutsikat, tuleb looma veel hoolikamalt valida. On hea, kui teil on kaasas keegi erapooletu nõuandja, kes tõugu tunneb, sest on kasvatajaid, kes usuvad, et peaaegu iga nende kutsikas on suurepärase näitusepotentsiaaliga. Tegelikkuses on igas pesakonnas mõni üksik näitusestaar (kui üldse), mõni perelemmik või mõni töökoer. Mis kutsikast kasvab, on kahekuuse koerahakatise pealt liiga vara ennustada, kuid üht-teist oskab tõugu tundev inimene tähele panna. Kutsikas ja tema vanemad peavad olema võimalikult lähedased tõustandardile, suuri kõrvalekaldumisi ei tohi olla. Igal koeral on omad puudused, tuleb ainult otsustada, milliste puudustega suudetakse koos elada. Iseloom on oluline ja hea käitumine on näituseringis plussiks. Näitusekoerad peavad olema kasvatatud inimeste poolt, kes ise on bernidega näitustel käinud, sest nemad oskavad kõige paremini pesakonnale algteadmisi anda ja soovitada tulevasele omanikule, millise kutsika ta valida võiks. Ükski kasvataja ei saa väita, et see kutsikas võidab kindlasti näitustel. Koera kasvataja annab omanikule ainult lootustandva algmaterjali, sellest tuleb omanikul treeningu ja hoolitsusega kasvatada korralik koer.

Kui kutsikas ostetakse ainult lemmikloomaks ja tal on kõrvalekaldeid standardist, tuleks ta steriliseerida. Koer, kes on puudulik oma füüsiliste või vaimsete omaduste poolest, ei tohiks kutsikaid ilmale tuua. Ainult parimate omadustega loomi tohib aretuses kasutada. Isase koera omanik on pesakonna kvaliteedi eest samapalju vastutav kui emase koera omanik. 

Pesakond pole naljaasi ei omanikule ega koerale. Pesakonna korralik kasvatamine on raske töö ja nõuab palju aega ja raha, et kasvatada üles korralikud kutsikad. Võttes arvesse vet. arvete, toidu, mänguasjade ja registreerimismaksude tasumist, ja lõputute tundide investeerimist kutsikate eest hoolitsemisse, pole pesakonna muretsemine nii suur rahategemise võimalus nagu paljud inimesed arvavad. Koera ei ole vaja ka sellepärast paaritada, et ta oleks õnnelik.

Enne kui uus kutsikas koju tuuakse, peab muretsema vajaliku “lisavarustuse”. Vaja läheb palju turvalisi mänguasju, harja, küünetange, rihma, mis koerale praegu sobib, roostevabast terasest söögi- ja jooginõud. Roostevaba teras on soovitatav sellepärast, et seda on palju parem puhastada kui plastikut.

Parim rihm on poolpoov kaelarihm ja või tavaline nahkrihm. Keti kasutamist ei soovitata alla 6 kuustele kutsikatele, sest nendel kael alles areneb. Metallkaelarihm katkub karva ja määrib seda.

Toitu ennast pole enne mõtet valmis varuda, sest kutsika toitmist tuleb jätkata sama toiduga, mida ta on harjunud kasvataja juures sööma. Koertele ei ole otseselt vaja igapäevaselt vahelduvat toitu ja toitu tasub muuta ainult siis, kui olemasolev dieet ei ole piisav. Kui koera dieeti muudetakse, tuleb seda teha ettevaatlikult. Suvalist koeratoitu ei soovitata, et vältida kõhuprobleeme. Soovitatav on toita ainult parima kvaliteediga toiduga.

Tuleb kontrollida, et koera tulevane elukoht oleks turvaline ja “kutsikakindel”. Kui koer peab osa aega veetma väljas, peab tal olema soe ja kuiv koht, kuhu halva ilma eest varjule minna. Samuti peab koeral alati puhas joogivesi käepärast olema. Turvaline aed on koera jaoks väga hea. Kui pole võimalust koera õuele lasta, on pikad jalutuskäigud koeraga vajalikud. Suuri koeri ei tohi hoida pidevalt libedal põrandal, see võib tekitada jalgade ja puusade probleeme.

Puur on teine tähtis asi, millesse tasub investeerida. See aitab ära hoida pahandusi, mida üksi koju jäetud kutsikas võib tekitada. Puur on suurepärane voodi ja kui kutsikat sinna liiga tihti ei lukustata, läheb ta hea meelega sinna magama. Puur peab kindlasti olema kutsikale sobiva suurusega ka täiskasvanuna.

Kui kutsikas koju tuuakse, on seda kõige parem teha hommikul, nii on tal magamaminekuni piisavalt aega harjuda uue ümbrusega. Pole soovitatav tuua kutsikat koju pühade ajal või kui majas on palju külalisi. Kutsikas väsib väga kergesti. Teda tuleb kohelda õrnalt ja lasta tal oma puuri puhkama minna, kui ta seda soovib. Lastele tuleb selgeks teha, et puur on kutsika “kindlus” ja seal teda segada ei tohi. Samuti tuleb neile õpetada, et kutsikas pole mänguasi ja temaga tuleb hellalt ümber käia. Väikestel lastel peab alati silma peal hoidma, kui nad kutsikaga mängivad.

Kui majas juba on vanem koer,  tuleb teda kutsikaga tutvustada. Kindlasti peab rohkem tähelepanu pöörama vanemale koerale, kasvõi esialgu, et vältida armukadedust.